Kaks aastakümmet peale Tšernobõli tuumaelektrijaama avariid on kõige saastatumas piirkonnas liikuma hakkanud metsloomad. Maria Urupa, üks kolmesajast saastatud piirkonnast lahkumast keeldunust vanurist, pajatab metsseast maisipõllul ning hundikarjast, kes sõi ära tema kaks koera. 73 aastane memm on näinud ka rebast, jäneseid ja madusid lähinaabruses. Metsloomade tagasitulek maailma ühe hullemasse radioaktiivselt saastatud paika on paradoks, millele bioloogid üritavad vastust leida. Peale 1986 aasta avariid arvasid paljud, et 1100 ruutmiiline inimestest tühjaks tehtud maalapp jääb loodusest tühjaks tuumakõrbeks. Praegusel hetkel on loodus võtnud enda alla inimestest vabaks jäänud maa ning endistele eluasemetele ja põldudele on tekkinud tihe mets. Metsloomad nagu põdrad ja ilvesed, keda tihti ei kohta ka mujal Euroopas, jalutavad julgelt ringi ja ei lase end häirida teadlastest ega tsooni külalistest. Radiatsioonitase on siiski 10 kuni 100 korda kõrgem loodusfoonist, seal elavad loomad aga on saavutanud piisava võime elada taolistes oludes. Pääsukesi uuriva bioloog Timothy Mousseau sõnul maksavad linnud seal elamise eest ränka hinda, suur osa järeltulijatest on geneetiliste vigadega. Nii ongi tekkinud kaks vastakat arvamust, millest ühe järgi järeltulevad põlved on võimelised kohanema radioaktiivsusega ning teise järgi on tegemist vaid sisserändavate loomade vaikse väljasuremisega. Kumb versioon õigem on, peab selgitama pikemaajaline teadustöö.
http://www.minut.ee/article.pl?sid=07/06/08/2358253
http://www.minut.ee/article.pl?sid=07/06/08/2358253